mul on piletid rauast neiule imik tule minuga reedel ära ütle võibolla ma olen ainult teismeline mudakott imik nagu sina

18.11
Ma ei läinudki kooli. Magasin ja nutsin päeva maha ning veits toimetasin omaette. Hiljem läksin linna, et endale jopet otsida. Leidsin jumala ilusa jope, ema ütles, et tema jaoks Protest tundmatu firma ning, et see jope hullult kole. idk, ta siiani ainuke, kes seda väitnud on. Mulle meeldis.
Ja me saime uue auto. R-klassi mersu. Korralik luksus. 6kohta, telekas, ja iludus ka.

this...

Meil koolis aunädal, seega pidime eelmisest nädalast alates kuni selle nädala lõpuni viisakalt riides käima. Ma ei jõua ära oodata, millal ma saan jälle oma tennised jalga panna ja seljakoti selga võtta...

19.11
Muud midagi, kui karjäärinõustamine oli 2h. Kohutavalt igav ja mõttetu, aga no at least sai paarist tunnist ära.

Ja Sa pead end nii oluliseks inimeseks minu elus...

20.11
Mingi tohhujaa loenguid jälle. Mälumäng, mille kinni panime ofc :) Ja idk.
Vahepeal sain Kaidet mängida pool tundi, äss tunne :D Ööseks läksin Tallinna vanaema juurde, sest järgmine päev pidin varakult olema Televisiooni majas.

ma ju tahan kontserdile :'(



21.11
Töövarjupäev
Hommikul 6:30 kohale. Kerge maja tutvustus ja inimeste tööde/tegevuste tutvustus. Varjulisi oli päris palju seal, seega ma polnud ainuke võhik ;) Siis poolteist tundi ühe koha peal istumist ja saate tegemise valmistamist. Nimelt, oli Televisiooni majas ETV's hommikuprogrammi "Terevisioon" tegemisel. Iseenesest oli huvitav ning need "kuulsused" seal on kõik päriselus palju vingemad :) Mingit soome bändi kuulasime ka. Ja siis kell9 astusin välja sealt ja pool10 olin tagasi vanaema juures ning magasin seal. Õhtul koju. Õhtul tegin oma kodanikupäeva esitlust ka.

22.11
Hommikul 2. tund pidin olema oma imearmsa 2.A klassi juures ja seletasin neile, mis on kodanikupäev ja näitasin mingit Jussi multikat. Kohe kui uksest sisse astusin karjusid kõik kooris: "MANNUUUU!!!" ja jooksid mind kallistama :') Nad on ikka kohutavalt armsad mul :) Ning Siiri Oviir käis loengut pidamas, awfully igav oli tegelikult...
Õhtul karate trennis sain normaalselt peksa roheliste/lillade/pruunide vöödega kuttide käest, aga paar lööki said vastu ka, nii palju kui ma end ei kaitsnud ja sain lüüa vahepeal :D:D:D

23.11
Tantsisime ja koristasime hästi palju Kataga kahekesi kodus.
Õhtul vaatasin filmi "The Experiment" ja jõudsin järeldusele, et kui anda inimesele võim kätte, siis ta kasutab seda väga kurjasti ära. Kohutavalt julm võib üks inimloom olla. Tegelikult ei saa isegi "loom" inimese kohta öelda, sest mitte ükski loom pole nii julm teise looma vastu. Lausa ahastama paneb, kui kohutav võib inimene olla. Sellest järeldus- inimene ei kuulu loomariiki ning talle ei tohiks kunagi võimu anda, sest ta kasutab seda kurjasti ja mõtlematult ära.

Kuulge, kui ma praegu ei eksi, siis keegi, keda ma tean, joonistas selle? Igatahes, super :)

24.11
Hommikul valusatele lihastele trenn peale ning siis kojuminek. Olin pm terve päev üksi kodus, toimetasin veel ja õppisin ja igast värki.
Ja ma EI TAHA lund ja ma EI TAHA talve ja ma EI TAHA külma! EI! Talvel on ainult mõni hea asi. Näiteks jõulud, mandariinid, tuubimine, esimene lumesõda AND THAT'S IT!

25.11
Mina, Liisi, Kiku, Andu, Rundu ja Siim olime kadrisandid ning tatsasime lasteaias ja algkoolis ringi ning laulsime ja lugesime mõistatusi ning luuletusi. Saime korraliku kommikarbi :) Peale seda läksime Konsumisse ka esinema ja keegi ei pööranud isegi tähelepanu meile ning siis ühel mehel hakkas meist kahju ja ta andis meile kilekotitäie küüslauku :D:D:D:D:D:D Pärast tahtsime minna Pirkose ka, aga keegi peale Liisi polnud nõus enda marki rohkem täis tegema :D Läksime siis Liisiga sinna, laulsime ainult ühe laulu ja saime mõlemad väikse Rafaello pakikese :D Hiljem unelesin venes ja peale tunde korralik ujumine. Hüppasin peakat, aga ma ju ujun bikiinidega (-.-), sest pole siiani trikood kätte saanud. So, mul juhtus õnnetus ja mu käed polnud hüpates ees ning hoopis hoidsid bikiine kinni :D Selle tulemuseks oli see, et ma ujusin vastu põrandat ja mu lõug on lõhki ning DAMN, kui valus see oli... :D:D Naljakas iseenesest, aga täiesti pekkis, kui valus :D:D Üleüldse, mul kõik kohad katki, koguaeg kukun ja löön end ära jne :D

word.

26.11
Hommikul 1.tund vaba ja 2.tund Silver Hanikat pidas loengu Politsei ja piirivalve tööst. Jumala huvitav ja lahe oli ning ta rääkis hästi huvitavaid lugusid ka enda tööst :D Peale seda üks tund ning siis sööma ja Tallinnas debatile. Kuulasime, kuidas poliitikud arutasid omavahel ja vastasid küsimustele teemal: "Kas ajateenistus peaks jätkuma?" Kuna poliitikud olid üpris rumala ning monotoonse häälega, siis viskas see enamustel päris kiiresti kopa ette... Peale Kardo :D:D:D Peale seda saime pool tundi aega, et Vanalinnast endale süüa sebida ning muidugi mina ja Dinnu olime need kangekaelsed, kes NÕUDSID burxi. Me jooksime läbi Vanalinna teisele poole seda ning saime oma burxi kätte ja läksime Raekoja platsilt Kaiaga tagasi koos. Hilinesime bussi 3min ainult :D:D
aaa me saime teada ka, kellele me peame jõulupaki tegema. Minu oma teab ainult 2 inimest, Kris ja siis üks meie klassist, kellega ma juhuslikult jagasin :D Keegi ei saa ka teada, las jääb üllatuseks :D Aga Kaia käskis, et kink peab nõme olema ja võib isegi solvav olla, aga solvuda ei või keegi :D Ja see, kes ei tee sellist nõmedat kinki, saab peksa :D:D:D Okei, do did done, hea meelega teen nõmeda kingi :D:D:D:D

Täna.
Esimene tund ikka ja alati vaba eksole. Passisime Mexxiga niisama ja olime sama lollid. Teine tund mata ja siis õpilaskonverents, kus Kardo hiilgas oma "Füüsika keel" esitlusega :D Kõige lahedamad osad olid Hansu esitlus slängidest ning Madise, Kardo ja Mihkeli film, mida nad esta tunnis tegema pidid. Siis 2 majandust, kus Henton ütles: "Tšiilis ei peeta tüdrukuid oluliseks ning neist on kõigil savi" ma tegin üllatunud näo selle peale ja ta ütles mulle: "Ära muretse Supermarian, sina oled väga väärtuslik" :') :D:D:D:D:DD:D:D:D Ja ta ütles seda nii lahedalt oma naljaka aktsendiga :D:D Peale seda Kikuga jõukasse, kerge trenn ja siis juba ujuma. Suplesime ja värki ning mingi hetk viskas Andu mulle need rõngad, mida veepõhja pannakse, et neist siis läbi ujuda, pähe. Aga need kõvad ja piisavalt rasked. Kogemata muidugi, aga ma tulin ära kohe, sest kuidagi uimane tunne tekkis ja pea hakkas lõhkuma. idk, pole vaja, et sinna ujula põhja ära minestan... Ja peavalu pole siiani ära läinud... Nüüd kaon lugema ja siis magama. Homme terve päev loengud ning ainult inka ,aja, keka.

"Take my hand and give me a reason to start again."
M>

i'm just so fucking depressed i just can't seem to get out this slump

veel masendavat teksti
aga i just dont give a fuck, ma olengi üks suur masendus

kellegi twitteris oli: "Tahaks lihtsalt siit minema põgeneda, kuhugi mujale. Alustada täiesti uuesti, nullist. On seda palju palutud? Ma lihtsalt ei suuda enam." Aeg-ajalt, või noh pm koguaeg, tunnen ma täpselt sama. Ma tahaks ära joosta. Mitte olla kodus, mitte oma perega. Sest just nemad on need, kes tuletavad seda kõike meelde ka mulle. Kõige hullem on selle juures veel see, et kui ma nüüd pikka aega edasi masenduses olen, siis tuleb ema, kes leiab, et ma lihtsalt otsin tähelepanu, olen dramaqueen ja võiksin üle saada. Tead mis, emmeke? Mine õige sa ka sinnasamusesse! Ma ei tea, kuidas sinu südames see kõik on või mida sina tunned. Aga ma pole nii tugev, et suudan peale pereliikme lahkumist püsida tugev, mitte nutta ning kurb olla. Ma võiksin sama hästi heita sulle ette seda, et sa oled nii tuim ja külm ning sul on pohhui. Siiralt soovitan mind mitte närvi ajada, sest viimasel ajal sa teed seda väga tihti ning tagajärjed võivad halvad olla. Ma ei taha siin kodus olla, see kõik tuletab seda meelde. Sõprade seltsis ma ei taha olla, sest nad küll kõik tunnevad kaasa ja muu selline iba, aga te ei saa öelda, et te mõistate mind, sest te pole samas olukorras, kus mina praegu olen. Ma ei saa öelda, et te pole end sama sitasti tundnud või isegi hullemini, aga ma saan öelda, et te ei mõista mind, sest te ei loe mu mõtteid. Tegelikult keegi ei tea. Ja keegi ei peagi teadma, keegi ei peagi mind täielikult mõistma, see oleks jama. Ja kui te mõistaksitegi mind, siis te oleksite pisarais ning ilmselt ei tahaks enam tundagi mind. Ma ei tea enam, kes ma olen, ma ei tunne end enam äragi. Ma tahan ära joosta, ma tahan põgeneda kuhugile, kus pole kedagi, kes mind teaks. Ma tahan üksi olla, ma tahan, et mu minevik mind ei kummitaks. Ma ei taha selline fuckup olla. Ma ei taha olla nii kurb nagu ma olen. Ma ei taha tunda seda valu südames. Isegi füüsiline valu ei kaota enam seda valu minus. Miski ei aita. Ma tahaks keerata ajas tagasi eelmise kooliaasta lõpu poole. Keeraksin ajas nii palju tagasi ja teeksin mõndagi teisiti. Sealt alates läks kõik perse. Ja ma ei saa seda enam olematuks teha, kuigi soovin. Ma olen omadega perses ja ma ei taha käia vingumas teiste juures, see lihtsalt pole mina. Emale ma kurdaksin, aga tema ütles mulle oma kurikuulsad sõnad: "Ma ei viitsi enam su pidevat vingumist ja su halba tuju taluda" Ja siis lõppu ütles mingi lause mis a'la vihjas, et ta ei viitsi mu probleemidega tegeleda. Ja ma enam ei tüüta ka teda oma probleemidega. Küll ma saan ka temata hakkama.

this

when you're gone, the pieces of my heart are missing you

"Sometimes when I'm alone
I cry because I'm on my own
All the tears I cry are bitter and warm
They flow with life, and take no form
Ah the world moves fast
and it would rather pass you on by
than to stop and see what makes you cry
It's painful, so sad, sometimes I cry
But no one really cares..
to ask why, why, why"
-K.K.

This is so true. Painful. But true.

Ja nüüd teab ka Tema. Nüüd on ka Tema asjasse mässitud. Millega ma jälle hakkama olen saanud? -.- You silly girl. Mille jaoks ma seda tegin. Samas, siis oleksin ma veel rohkem midagi perse võinud keerata. Seega väga hea, et ma rääkisin. idk, see on kahe otsaga asi, eks näeb.

--------------

selle kirjutasin idk kui ammu aega tagasi aga ei postitanud

November on mulle ainult kurbust, masendust, pisaraid, leina ja ebaõnnestumisi toonud. Ma vihkan juba novembrit. Vahepeal oli emme sünna ka Alavere baaris. Kris käis ka :) Pärast tuli Lizette minu juurde ja pool6 hommikul saime magama. Sünnipäev iseenesest oli väga vinge. Kui välja arvata see lõpp, kui me pidime tegelema sellega, et järjekordne Alavere kiiritusnähtudega Allar(Poja) lükkas oma samasuguse hälbega sõbra baari aknasse. Tore.

Vahepeal koolis tsillprill. Hinded langevad kiirelt. Aga don't mind me, ma parandan need ära. Järgmine nädal tuleb ka kohutav. Ma prolly ei ole mõned päevad võimeline kontakteeruma, sest mu kutsu pannakse esmasp magama. Ja ta on alles 11-aastane. Kasvaja kõhus... Ei söö, ei joo, ei liigu ringi, isegi õue ei küsi, pai ei taha, hingab raskelt. Ja nii kohutavalt raske on talle otsa vaadata. Isegi mu kass, kes pole kunagi tema juures olnud ja kardab teda, istub koguaeg tema juures ja peseb teda ja magab ta kõrval. Esmasp ma siis vist kooli ei lähe. Aga peab emaga rääkima, sest mul vaja noortekoori jõuda, seega ma vist pean kooli minema mingiks kellaks. Ujuma tahaks ka minna. Järgmised 2 nädalat peab koolis kandma veidi viisakamat riietust, sest kooli aunädal on ja meil tuleb mingeid külalisi ja värke suht palju. Iga päev 1-2 tunnised loengud, mõni päev terve päev loengud ainult. Lebod päevad. Ja 25 peame me tehnodega kadripäeva puhul klassist klassi käima ning esinema ja värki. Ja siis ma saan vahepeal oma 2.A klassile minna seletama, mis on kodanikupäev jne. Ei jõua ära oodata, igatsen juba oma pisikesi nunnusid! :) Ja 21.nov ma töövarjupäeval ETV Terevisiooni rezissöörile sappa jooksma. Lahe! Mingi aeg pidime minema Riigikokku debatti ka kuulama ja osalema seal, aga mind ei lasta, sest mul jääb üks "2" ning üks "!" hinnetesse ning mul 3 põhjuseta puudumist :s Ma nii rappas omadega, 2 hinnet saan ära parandada nüüd. Ühe parandan homme (saadan arutluse) ja teise parandan esmasp. Aga esmasp on juba komisjon koos ja seal vaadatakse üle, et saadetakse ainult need, kellel on head hinded ja värki. Ehk siis siis juba hilja :/ Kuradi kahju küll. Minejaid on ka nii vähe, et võiks siis ju mind lasta küll. Lollakad :s Davaj, ma riide sättima, varsti tulevad külalised, issil on täna sünnipäev.

-----------------

see oli eile ja ma unustasin publish vajutada...

Ausalt öeldes on mul sitaks pohhui teie kaastundest, teie kallistustest, teie tunnetest, sellest kuidas te teate, mida ma tunnen ja mõtlen ning kui valus mul on. Sest mitte ükski teie kallistus ega sõna ei too teda tagasi. Mul on tõesõna nii kama sellest kõigest. Kui te ei oska teda mingi ime läbi tuua tagasi minu juurde, siis ausõna, minge ära. Ärge puudutage mind, ärge rääkige sellest, ärge rääkige minuga, leave me the fuck alone. Ma tahan üksi olla, ma ei taha teid, ma ei taha kedagi. Ma tahan omaette olla ja üksinda nutta. Mitte, et teie tulete ja nutate minuga koos, ei fucking ei! Mul on nii valus, aga te keegi ei oska seda olematuks teha, seega teie pisarad ja sõnad ja kallistused muudavad kõik hullemaks, sest see näitab seda, et te kas olete sama tundnud või tuletate te lihtsalt mulle meelde seda. Palun ärge tehke mulle nii. Mul on nii paha praegu ja te lihtsalt keegi ei kuula ka, kui ma ütlen, et ma ei taha teie tuge või teie abi. Ma saan ise hakkama. Ma olen alati üksinda hakkama saanud ja küll ma ka kunagi sellest välja tulen ning saan ise hakkama. Ma olen tagasi alguses. Sain enne sealt algusest 2 sammu edasi, saan nüüd ka. Lihtsalt, ärge kottige mind... Ja kui te seda jätkate, minu kottimist, siis ma saan pahaseks ja ajan teid väga koledate sõnadega ära. Ja ärge arvake, et mulle piisab mingist kallistusest, sest ei, sellest ei piisa.

<3

henton

allamäge
vurr-vurr
kõik läheb allamäge
suht suurel kiirusel ka
you gotta mouth like razor-blade, it cuts so deep, so kiss my wrists, my neck and give me eternal sleep.
idk idgaf about anything anymore
okei, paar asja on, mis veel kotivad

Nii raske on tegelikult. Ma ei julge kellegi poole pöörduda ka, sest ma ei tea, kuidas keegi reageerib. Ma ei vaja seda arvustamist, mul on kõrini sellest. Lihtsam on olla teistele toeks, nende muresid kuulata, nõu anda ja end nendega kurnata. Sest see paneb sind unustama enda omad. Ajutisel, hetkeks, korraks. Kuid see korraks läheb ka kiirelt mööda. Kahjuks. Kris hoiab ka oluliselt mõtted eemal. Ta on hetkel mu ainus suur tugipunkt. Nagu mu MacGyveri teip, mis mind koos hoiab :D Ei, aga nii see on. Sõprade suhted nii, nagu on... Tülid ja äraleppimised vaheldumisi ning see ongi põhjus, miks ma ainult Temale toetuda saan hetkel. Kodus on ka nii nagu on hahaha ajab naerma lausa. Ei, tegelikult nutma. Kuid, olgem ausad, mis mind ei ajaks nutma? See fucked up olek muudab mu emotsionaalseks ka, lisaks kõigele -.- Ja tervis mängib lolli koguaeg. Koguaeg mingid hädad ja valud ja jamad. Täna oleksin kehalises peaaegu kokku kukkunud, jälle. Sain oma seljatoe kätte. Homsest saan kandma hakata, jess... Nägu ka fucked up mingist kreemist :D Jalad ikka samamoodi fucked up... MU TERVIS ONGI ÜKS SUUR FUCKUP plot twist. Aga ma olen hakanud ennast nagu rohkem füüsilisele koormusele pühendama. Okei, ma olen trenni hakanud tegema, mida sa keerutad Marian? Selg teeb valu. Kõik teeb valu. Elu teeb valu. Elu sakib. Ma sakin. Kõik fucking sakib. Aga keep your head high, kõik saab korda. Eventually... or I sure hope so.

Ja ma ootan reedet, siis emme sünnipäev ja Kris tuleb ka ju :) Ning hakkab nalja saama.

Ma kobin magama, ei viitsi siia mingit deep teksti rohkem hämada.
Ja see nädal juba algas sitasti, sest ma ei saa BMTH kontserdile ja ma reaalselt nutsin terve õhtu, kui seda teada sain. Nagu, minge perse. See on nii valus teema, et ma isegi ei suuda BMTH'd kuulata praegu. fml.

dont go, i cant do this on my own

valusalt tõsi.


M>